[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

juhe jookseb kokku vt juhe

maad ja ilmad ~ maad ja taevad kokku vt maa

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

ninasid kokku pistma vt nina

oma konte kokku korjama vt kont

otsa otsaga kokku saama ~ viima vt ots [-a]

putru kokku keetma vt puder

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

sarvi kokku lööma ~ panema vt sarv

suppi kokku keetma vt supp

langema ‹37›

1. hrl. oma raskuse mõjul allapoole liikuma. a. kukkuma. Maale langeb aastas umbes 1000 meteoriiti. Pommid langesid küladele ja linnadele. Niagara joa veemassid langevad 50 meetri kõrguselt. Lennuk langes õhuauku. Nägin unes, et langesin kuristikku. Luuk langes prantsatades kinni. Vihmapiisad langevad robinal katusele. Tasa langeb laia lund. Vabalt langev keha. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. b. hooga alla liikudes lööma. Puuraiuja kirves tõuseb ja langeb. Isa rusikas langes raksatades lauale. Hoop langes hoobi järele. c. vajuma. Külm õhk langeb allapoole, soe õhk kerkib ülespoole. Udu langeb (alla, maha). Kaste langeb maha. Eesriie langeb. Püksid on rebadele, sukad on lonti langenud. Juuksesalk langes jälle laubale. Haige põsed on lohku, silmad auku langenud. *.. pisarad hakkasid langema üle mu põskede .. J. Vahtra. d. alla vajununa rippuma. See on hea raske riie, langeb hästi. Rasketes voltides põrandani langev kardin. Ta paksud juuksed langevad kaunilt õlgadele. Taadi pikk habe langeb rinnale. e. (valguse ja varju kohta:) mingist suunast kuhugi v. millegi peale paistma. Kirjutamisel peab valgus langema vasakult või eest. Läbi paksude võrade langes metsa alla vaid ähmast valgust. Pliidisuust langeb ta näole punakat paistust. Puudest langesid teele pikad varjud. Küljelt langev valgusvihk. *Suur valgus on halastamatu, kui ta otse vanasse näkku langeb. E. Krusten. f. piltl. Kate, soomus langes silmadelt – mulle oli kõik selge. Vaekauss langes minu kasuks. Kodused tööd langesid ema õlgadele. Unustusehõlma, unustusse langema. Raske koorem langes südamelt. Uni langeb laugudele. Külale langeb õhtu, videvik, hämarus.
2. püsti- vm. normaalasendit kaotama, allapoole, kaldu, maha v. ümber kukkuma v. vajuma. a. (inimese v. looma kohta). Käpuli, kõhuli, ninuli, pikali, selili langema. Langes põlvili ema hauale. Langeb räntsatades toolile, voodile. Langes hoobist kössi, küüru. Haavatu langes lumme kummuli. Sõbrannad langesid ahhetades teineteisele kaela. Buss pidurdas järsult ja püstiseisjad langesid ettepoole. Jooksis, kuni langes hingetult maha. Pea langeb rinnale, longu, norgu. Käed langevad jõuetult rüppe, sülle. Kõht langeb üle püksivärvli. Hobusel langesid kõrvad lonti. *Siis langes ta oma armsale koldekivile puhkama, uinus lõpuks .. F. Tuglas (tlk). b. (esemete, rajatiste jms. kohta). Tõkkepuu langes ja sulges tee. Puuriit langes kolinal laiali. Vana küün on viltu, längakile, tiidakile langenud. Puu langes raginal. Mets langeb kirveste ja saagide all. Rohi langeb vikati all. See müür võib varsti kaela langeda. c. piltl oma positsiooni, seisu kaotama. Langes konkurentsis tahapoole, edetabelis teiselt kohalt kümnendale. Brigadir langes lihttööliseks. Riigid tekkisid ja langesid. Valitsus langes, tekkis valitsuskriis. *On ümber riike, troone, kroone langend .. G. Suits.
3. sõjas, võitluses, lahingus surma saama. Poeg langes tal sõjas, kodumaa eest. Au langenud kangelastele. Langes snaiperi kuulist. Lembitu langes Madisepäeva lahingus. || hrl van tapetuna surma saama. Langes vihamehe kuuli läbi. Olovernes langes Juuditi käe läbi. || vallutatuna võitja valdusse siirduma. Konstantinoopol langes türklaste kätte 1453. aastal. Muistsete eestlaste vabadusvõitluses langes viimasena Saaremaa.
4. laskuma, alanema; madalduma. a. (rõhtpinnaga teat. nurga all) laskuma. Maapind langeb laugelt, järsult mere suunas. Taevaskoja liivakivipaljandid langevad püstloodis jõkke. Lõuna poole langevatelt veerjatelt nõlvadelt oli lumi sulanud. Tee langeb orgu ning tõuseb jälle mäkke. Põlevkivikiht on paiguti maapinna lähedal, paiguti langeb sügavamale. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. b. (hääle, tooni, intonatsiooni kohta). Hääl langeb pooltooni võrra. Tõusev, langev intonatsioon. *Ta hakkas ärevalt rääkima, kusjuures hääl langes kähisevaks sosinaks. P. Kuusberg. c. (mingi konkreetse v. abstraktse taseme kohta:) alanema, madalduma. Kuivaperioodil veepind jõgedes langeb. Põhjavee tase langeb suviti ning talviti. Elavhõbedasammas kraadiklaasis langeb. Õhutemperatuur langeb alla nulli. Õhurõhk, baromeeter langeb. Pinge vooluringis langes. Närvipinge, erutus, vererõhk langeb. Hommikuks palavik langes. Õppeedukus on langenud. Dollari kurss langes. Elatustase langeb, elukallidus tõuseb. Tööde tempo langeb. Uues koolis ta hinded halvenesid, matemaatika langes koguni kahe peale. Kardab, et tema prestiiž, autoriteet langeb. Meeleolu, tuju kippus langema. d. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima. Kuidas võib inimene nii sügavale, madalale langeda? On langenud looma tasemele. Ta pole veel nii kaugele langenud, et vargile läheks. Langenud hing, naisterahvas. *.. ähvardas sõrme tõstes: ".. Vaata ette, et sa ei lange! Au on kerge kaotada ..” J. Pärn.
5. sattuma. a. (millegi objektiks). Teiste pilke, põlu, viha alla langema. Niimoodi võid ilma naeruks langeda. Kohtu, karistuse, nuhtluse alla langema. Romaan langes ägeda kriitika alla. Pettuse, tagakiusamise, atentaadi ohvriks langema. Rahvas langes ikke, rõhumise alla. Talu langes haamri alla. Maja langes tuleroaks. b. (mingile objektile). Kahtlus langes temale, tema peale. Meile langes osaks suur õnn, au. Kogu vastutus langeb esimehele. Kellele liisk langes? Otsus langes mineku kasuks. Teatri valik langes noore autori näidendile. Eesti keeles langeb rõhk üldiselt esimesele silbile. Satub hämmeldusse, kui seltskonna tähelepanu temale langeb. Ehmatasin, kui mu pilk kellale langes. *Mulle langes [ankruvahi] esimene kolmandik, kella kaheksast kaheteistkümneni. H. Sergo. c. (mingisse olekusse, seisundisse; mingisugustesse tingimustesse). Minestusse, lovesse, sügavasse unne langema. Ta langeb kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse. Ära lange äärmusse, liialdusse. Ta on kaaslaste halva mõju alla langenud. Majanduslikesse raskustesse, viletsusse, võlgadesse langema. d. (kellegi valdusse, võimusesse, meelevalda). Sõjas vangi langema. Linn langes vaenlase kätte. Mitu kana langes rebase saagiks. Varitsejate küüsi, võimude kätte langema. Langes petise võrku. e. (mingile ajamomendile v. -lõigule). Vastlapäev langes sel aastal 20. veebruarile. Nendesse aastatesse langevad ta esimesed kirjanduslikud katsetused. Õunapuude õitsemine langes tänavu juunisse. Mitmed tähtsad sündmused langesid aasta viimastele päevadele. Ekskursioon langes nii kiirele ajale, et mul polnud võimalik sellest osa võtta.
6. kostma, kõlama. Järsult ning teravalt langesid käsklused. Tema kohta langes mõnitusi siit ja sealt. *Iga sõna, mis täna õhtul siin Kuressaare linnas meie vahel langeb, muudab maailma kaarti. L. Meri. *Nad kolm olid kohe, kui mõisaõues esimesed paugud langesid, jäneseväledusega metsa poole pakku pannud .. E. Vilde.
7. hrv jagunema. Hääled langesid pooleks. *Sellega olid vaidlejad kahte jakku langenud .. E. Särgava. *Sellest seisukohast langeb Liivi lüürika viide eri rühma .. F. Tuglas.

kallale langema
järsku ründama. Kull langes kanadele kallale.

kokku langema

1. kokku varisema v. vajuma. Vana rehi oli kokku langemas. Minestas ning langes kokku. Olin väsimusest kokku langemas. *Hobuse keskpaik langes kokku nagu tuuletühi sepalõõts .. H. Sergo.
2. ühte langema, kokku sattuma. Mustrid langesid täpselt kokku. Minu arusaamad ei lange sinu omadega kokku. Kaks koosolekut langesid ajaliselt kokku.

(nagu) kivi langeks südamelt vt kivi

näost ära langema vt nägu

peale langema
hrl van ründama, kallale tulema, kallale kargama. *Meie taplusekära peale asuvad ligi Saue mehed. Nemad langevad taanlastele tagant peale. V. Beekman.

põrmu langema vt põrm

reast välja langema vt rida

rivist välja langema vt rivi

sisse langema
sisse v. kokku varisema v. vajuma. Katus, lagi langes sisse. Haigel on põsed sisse langenud. Ta on näost sisse langenud.

süda langeb saapasäärde vt süda

sülle langema vt süli

verest ära langema vt veri

välja langema

1. lahti v. ära tulema. Skorbuudi puhul võivad hambad välja langeda. Juuksed langevad välja, tekib kiilaspäisus.
2. kõrvale jääma; kõlbmatuks v. vastuvõetamatuks osutuma. a. (inimese kohta). Esimestel kursustel langeb kõrgkoolidest palju üliõpilasi välja. Esikohakonkurentsist välja langema. b. (millegi kohta). Kõik istikud ei lähe kasvama, osa langeb välja.

[kellegi, millegi] õnge langema vt õng

ära langema

1. olematuks muutuma, ära kaduma; kõrvale jääma, välja langema. See oletus, kahtlus langes ära. Kõik takistavad asjaolud on nüüd ära langenud. Seega langeb ära vajadus abi järele.
2. hrl van (ära) taganema. *.. kui ma seda [= tõotust] peaksin murdma, siis langegu kõigi jumalate heldus minust igavesti ära. A. Saal. *.. et kirik õndsakstegevast usust ära olevat langenud ja külmaks silmakirjateenistuseks maad andvat. A. H. Tammsaare.
3. viletsamaks, kehvemaks muutuma, normaalset olekut kaotama, ära vajuma. Kolmandikaja lõpul hakkas meie jäähokimeeskonna mäng ära langema. Ta ei kannata viina, langeb paari pitsi järel ära. Tujust ära langema 'head tuju kaotama, tujutuks muutuma'.

ühte langema
kokku langema (2. täh.) Nende seisukohad langevad ühte. Tõlge ei lange originaaliga ühte. Mitu sündmust langes ühte.